Mis on venitusharjutused?
Venitusharjutused on treeningprogrammi üks oluline osa, mis aitab taastada lihaste optimaalse pikkuse ning ennetab vigastusi. Venitamine on suunatud lihaste ja sidekoe struktuuride pikkuse suurendamisele, et parandada nende elastsust ja vähendada pinget.
Venitusharjutuste definitsioon ja eesmärk
Venitusharjutused on spetsiaalsed harjutused, mille eesmärk on suurendada lihaste ja liigeste liikuvust ning painduvust. Regulaarne venitamine aitab taastada lihaste normaalse pikkuse pärast treeningut või pikka istumist. Samuti on venitusharjutused olulised vanuse suurenedes, et säilitada liigeste liikuvus ja ennetada lihasvalulikkust.
Venitusharjutuste tüübid
Venitusharjutusi saab liigitada mitmeti, kuid põhilised tüübid on:
- Staatilised venitused – lihas venitatakse aeglaselt maksimaalse pikkuseni ja hoitakse selles asendis 10-30 sekundit.
- Dünaamilised venitused – aktiivsed ja kontrollitud liigutused, kus lihas pikeneb ja lüheneb vaheldumisi.
- Ballistilised venitused – hoogsad ja kiired venitused, mida üldjuhul ei soovitata kasutada suurenenud vigastuste riski tõttu.
- PNF venitused – kombineerivad staatilisi ja isomeetrilisi lihaskontraksioone ning partnerit vajavaid tehnikaid.
Parimad venitustehnikad
Venitusharjutuste sooritamisel on tehnika äärmiselt oluline, et vältida vigastusi ja saavutada maksimaalne kasu. Õige tehnika sõltub venituse tüübist ja konkreetsest lihasgrupist, kuid on mõned üldised soovitused:
- Venita alati soojendatud lihaseid, näiteks pärast treeningut.
- Hoia venitust 10-30 sekundit sõltuvalt lihase suurusest.
- Hinga aeglaselt ja sügavalt, suurendades venitust väljahingates.
- Väldi järske ja hoogsaid liigutusi, venita sujuvalt ja ettevaatlikult.
PLV meetod
PLV (pingutus-lõdvestus-venitus) meetod on üks efektiivsemaid venitustehnikaid. See hõlmab lihase isomeetrilist pingutamist venituse algasendis 6-15 sekundit, millele järgneb lihase lõdvestamine 2-3 sekundit ning seejärel aeglane venitus uude asendisse. PLV meetodil on mõju lihaspinget reguleerivale närvisüsteemile ning see võimaldab suuremat lõõgastust ja venitust.
Staatilised venitused
Staatilised venitused on kõige levinum venitustüüp ning neid kasutatakse sageli nii treeningueelselt kui ka -järgselt. Hea on hoida staatilist venitust 10-30 sekundit sõltuvalt lihase suurusest ja seisundist. Staatilised venitused aitavad suurendada liigeste liikuvust ning lihaste pikkust ja elastsust.
Dünaamilised venitused
Dünaamilisi venitusi sooritatakse läbi kontrollitud liigutuste, kus lihas vaheldumisi pikeneb ja lüheneb. Need sobivad hästi soojenduseks enne treeningut, et valmistada lihaseid ja liigeseid ette eelseisvaks koormuseks. Dünaamilised venitused aitavad ka parandada koordinatsiooni ja kehatunnetust.
Venitusharjutuste kasu treeningul
Venitamine on treeningkava üks olulisemaid komponente, kuna sel on mitmeid kasulikke mõjusid nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Regulaarsel venitamisel on järgmised eelised:
Lihaste lõdvestamine ja ainevahetuse intensiivistamine
Venitamine aitab lõõgastada pinges lihaseid ning vähendada lihaskrampe. Venitusel paranevad lihaste ainevahetusprotsessid, kuna venitamine soodustab verevarustust ja hapnikuga varustatust. See omakorda kiirendab taastumist pärast treeningut ja aitab vähendada lihasvalu.
Verevarustuse parandamine
Venitusharjutustega kaasneb aktiivne verevarustuse paranemine lihastes. Venitamisel surutakse lihaskoes verd välja ning lõdvestusfaasis voolab värske hapnikurikas veri tagasi lihastesse. Parem verevarustus tähendab rohkem toitaineid ja hapnikku rakkudele, mis soodustab lihaste taastumist.
Vigastuste ennetamine
Üks suurimaid venitamise eeliseid on vigastuste ennetamine. Regulaarne venitamine suurendab lihaste elastsust, liigesevõlli painduvust ning parandab märgatavalt liigeste stabiilsust. See võimaldab sooritada treeningutel suuremat liigesliikuvust nõudvaid harjutusi ohutult ja efektiivselt. Samuti aitab hea lihaste ja liigeste painduvus ennetada ülekoormust ja rebestusi.
Venitusharjutuste näited
Siin on mõned lihtsad venitusharjutused erinevatele lihasgruppidele:
Sääre tagumiste ülemiste lihaste venitus
Sääremarjalihase venitamiseks toetu käega vastu seina ning aseta parem jalg ette, hoides seda põlvest kergelt kõverdatuna. Vasak jalg on taga sirge, kand maas. Nihuta puusi aeglaselt ette kuni tunned venitust paremas sääremarjas. Hoia asendit 20-30 sekundit, seejärel vaheta jalad.
Reie eeskülje lihaste venitus
Seisa ühel jalal, põlv kergelt kõverdatud. Haara teise jala hüppeliigesest ja tõmba kand aeglaselt tuhara suunas kuni tunned venitust reie esiküljel. Hoia asendit 20-30 sekundit ja korda teise jalaga. Tasakaalu hoidmiseks võid toetada käega seinale või toolile.
Puusapainutajate venitus
Alusta pika sammu asendist ühel põlvel. Lükka puusi ettepoole, sirutades eesmist jalga ja hoides tagumisel põlvel 90-kraadist nurka. Peaksid tundma venitust eesmise jala puusapainutajas. Hoia asendit 20-30 sekundit ja vaheta seejärel jalad.
Alaselja venitus
Alaselja venitamiseks heida selili, jalad kõverdatud. Too põlved ettevaatlikult rinnale nii lähedale kui võimalik, haarates kätega põlvedest või säärtest. Tõmba jalgu õrnalt rinnale lähemale, et venitus oleks tugevam. Hoia asendit 20-30 sekundit.
Rinnalihaste venitus
Seisa püsti, jalad õlgadelaiuselt harkis. Ühenda käelabad seljataga ja siruta käed võimalikult kaugele taha. Soorita venitust 20-30 sekundit. Võid sirutada käsi ka kordamööda.
Seljalihaste venitus
Kerepöördega seljalihaste venitamiseks istu põrandale jalad ristatud. Pööra keha paremale, asetades vasaku käe paremale põlvele ja parema käe põrandale selja taha. Peaksid tundma venitust selja ülaosas ja nimmepiirkonnas. Hoia asendit 20-30 sekundit ja soorita sama teisele poole.
Tuharalihaste venitus
Istu põrandale jalad ette sirutatud. Aseta parem hüppeliiges üle vasaku reie ja kõverda vasak jalg nii, et vasak jalg oleks parema reie all. Suru õrnalt parema põlve peale, et venitust tugevdada. Hoia asendit 20-30 sekundit, seejärel vaheta jalad.
Käe sirutamine ja painutamine
Siruta parem käsi ette, pööra peopesa alla. Haara vasaku käega parema käe sõrmedest ja tõmba õrnalt enda poole, kuni tunned rangluu piirkonnas venitust. Hoia 20-30 sekundit. Seejärel pööra parem peopesa üles, haara vasaku käega sõrmedest ja tõmba õrnalt alla. Venita ka teist kätt samal viisil.
Füsioterapeudi juhendamine venitusharjutustes
Venitusharjutuste sooritamisel on õige tehnika äärmiselt oluline, et vältida vigastusi ja saavutada maksimaalne kasu. Paljud inimesed võivad venitamisel teha tahtmatult vigu või venitada valesti, suurendades sellega vigastuste riski.
Füsioterapeudi roll venitusharjutustes
Füsioterapeut on venitusharjutuste osas parim nõuandja. Ta oskab hinnata lihaste ja liigeste seisundit, liikuvust ning määrata sobivad venitustehnikad vastavalt individuaalsetele vajadustele. Füsioterapeut õpetab õiget venitustehnikat, juhendab, kuidas lihaseid õigesti lõdvestada ning jälgib, et venitused oleksid tehtud ohutult ja efektiivselt.
Kuidas leida õige füsioterapeut
Õige füsioterapeudi leidmine on väga oluline, et saada professionaalset juhendamist ja nõustamist. Füsioterapeudi valikul tuleks jälgida järgmist:
- Kvalifikatsioon – veendu, et füsioterapeudil on akrediteeritud kõrgkoolidiplom ja kutsekvalifikatsioon.
- Kogemus – uuri füsioterapeudi varasemaid töökogemusi ja spetsialiseerumist.
- Isiklik sobivus – kohtumisel hinda, kas tunned ennast füsioterapeudiga mugavalt ja kas teie vahel on hea klapp.
- Asukoht ja kättesaadavus – vali füsioterapeut, kelle juurde on mugav kohale minna.
Massaažirulli kasutamine venitusharjutustes
Massaažirull on vahend, mis on viimasel ajal saanud venitusharjutuste sooritamisel väga populaarseks. Massaažirullid on tavaliselt valmistatud vahust või kummist ning nende kasutamine aitab leevendada lihaspingeid ja parandada liikuvust.
Massaažirulli eelised
Massaažirulli kasutamine venitusharjutustes pakub mitmeid eeliseid:
- Lihasspasmi vähendamine – rullimine aitab lõdvestada pingul lihaseid ja kõrvaldada spasmilisi sõlmi.
- Paraneb lihaste ja fastsia elastsus – masseerimine soodustab lihaste ja fastsia (sidekoelise võrgustiku) elastsust.
- Suurem rõhk – massaažirulliga on võimalik avaldada keerulisemates piirkondades suuremat rõhku kui tavaliste venitustega.
- Suurem kontroll – rulliga saab keharaskust kontrollides doseerida täpselt sobiva surveastme.
- Massaaži kättesaadavus – massaažirull võimaldab teha endale ise massaaži, ilma terapeudi teenuseid kasutamata.
Kuidas kasutada massaažirulli
Massaažirulliga venituse sooritamiseks on erinevaid võtteid:
- Aseta massaažirull põrandale ja toetu rullikule kehapiirkonnaga, mida soovid masseerida.
- Veereta aeglaselt edasi-tagasi üle sihitud lihaspiirkonna 30-60 sekundit.
- Eriti pingelistel aladel peatu 20-30 sekundit, et lihased saaksid lõdvestuda.
- Hinga sügavalt ja rütmiliselt kogu protsessi vältel.
- Rulli jalgadel, tuharatel, seljal, rinnal, kätel – enamusel lihasgruppidel.
Venitusharjutused taastava massaažirulli abil
- Säärevenitus – aseta säär massaažirullile ja rulli edasi tagasi, tõstes vahepeal kandadele.
- Reie eesmised lihased – toetu kätega põrandale, aseta reie keskosa massaažirullile ja veereta edasi-tagasi.
- Reie tagumised lihased – istu põrandale, aseta massaažirull reite alla ja kätega toetades veereta rulliga reite tagumist ala.
- Tuharalihased – istu rulliga ühe tuharalihase peal, tõsta jalg üle põlve ja kalla keha toetatud tuharalihase suunas.
- Alaselg – toetu massaažirulliga alaseljale ja hoides vaagnat stabiilsena rulli piki selga.
Venitusharjutused on kõigile sobiv ja vajalik treeningprogrammi osa, et ennetada vigastusi, parandada liikuvust, lihaste elastsust ning üldist kehalist võimekust. Õigesti sooritatud venitused regulaarse treeningu järel muudavad lihased paindlikumaks, aitavad taastada pärast koormust, vähendavad valu ja jäikust. Uuri juhiseid nii venitustehnikate kui ka massaažirulli kohta, järgi täpselt õigeid meetodeid ja vajadusel pea nõu füsioterapeudiga. Venitusharjutuste lisamine treeningkavasse on oluline samm parema vormi ja enesetunde poole.