Matkamine Eestis: Sissejuhatus
Matkamine on Eestis üha populaarsemaks muutuv tegevus, mis pakub suurepärast võimalust avastada meie maa kaunist loodust ja saada positiivseid elamusi. See on suurepärane viis veeta aega värskes õhus, teha midagi tervislikku ning tutvuda oma kodumaa geograafia ja kultuuriga.
Eestis on matkamine laialdaselt levinud harrastus, mida saab viljeleda erinevatel aastaaegadel ja maastikel. Meie maal leidub arvukalt põnevaid matkaradu, mis sobivad nii algajatele kui ka edasijõudnud matkahuvilistele. Matkates on võimalik kogeda rahu ja vaikust, nautida kauneid maastikuvaateid ning avastada Eesti looduse mitmekesisust.
Mis on matkamine?
Matkamine on looduses liikumine harrastusena, mis kuulub aktiivse puhkuse ja rahvaspordi alla. See tähendab jalgsi rändamist looduskeskkonnas, ööbimist telkides või matkamajades ning looduse nautimist. Matkamine võib toimuda nii üksi kui ka seltskonnaga ning selle kestus varieerub mõnest tunnist kuni mitme päeva või isegi nädalani.
Matkamine hõlmab enamasti liikumist mööda matkaradu või -teid. See võib toimuda nii tasasel maastikul kui ka mägedes, sest Eesti maastik pakub erinevaid pinnavorme. Matkamine ei eelda erilisi füüsilisi võimeid, kuid nõuab siiski head tervist ja piisavat vastupidavust.
Matkamise eelised
Matkamine pakub mitmesuguseid positiivseid mõjusid nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. See on tervislik tegevus, mis aitab hoida keha vormis, parandada südame-veresoonkonna tööd ning tugevdada immuunsüsteemi. Lisaks sellele aitab matkamine maandada stressi, parandada meeleolu ning suurendada teadlikkust ümbritsevast keskkonnast.
Matkamine võimaldab inimestel pääseda eemale igapäevaelu rutiinist ning veeta aega looduse rüpes. See annab võimaluse nautida värskest õhku, vaikust ja rahu ning olla ümbritsetud kaunist loodusest. Matkamine aitab suurendada inimeste teadlikkust loodusest ning õpetab hindama ja hoidma meie planeedi ressursse.
Matkamisviisid Eestis
Jalgsimatk
Jalgsimatk on kõige tavalisem matkamisviis, mis sobib enamikule inimestele. See tähendab liikumist mööda matkarada või -teed jalgsi, tehes aeg-ajalt puhkepause. Jalgsimatk võib olla erineva pikkuse ja raskusastmega, sõltuvalt matkaja soovist ja võimekusest.
Eestis on palju põnevaid matkaradu, mis sobivad jalgsimatka jaoks. Mõned populaarsemad sihtkohad on näiteks:
– Lahemaa rahvuspark
– Soomaa rahvuspark
– Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala
– Otepää looduspark
– Karula rahvuspark
Need piirkonnad pakuvad mitmekesist loodust, sealhulgas metsi, soid, järvi ja jõgesid. Matkaradadel on võimalik kohata erinevaid looma- ja linnuliike ning nautida kauneid maastikuvaateid.
Mägimatkamine
Kuigi Eestis ei ole kõrgeid mägesid, leidub siin siiski piirkondi, mis sobivad hästi mägimatkamiseks. Mägimatkamine nõuab tavaliselt rohkem vastupidavust ja füüsilist vormi kui tavaline jalgsimatk. See hõlmab liikumist mööda mägiradu, mis võivad olla järsemad ja raskemini läbitavad.
Üks populaarsemaid mägimatkamise sihtkohti Eestis on Haanja kõrgustik, mis asub Võrumaal. Seal asub ka Eesti kõrgeim tipp, Suur Munamägi, mille kõrgus on 318 meetrit. Haanja kõrgustikul leidub arvukalt erinevaid matkaradu, mis pakuvad suurepäraseid vaateid ümbritsevale maastikule.
Mägimatkamine nõuab spetsiaalseid oskusi ja varustust, nagu näiteks:
– Matkasaapad, mis tagavad stabiilsuse ja toe jalgadele
– Matkaja taskunuga, mis on asendamatu tööriist looduses
– Matkakepid, mis aitavad hoida tasakaalu ja vähendavad koormust jalgadele
– Ilmastikule vastav riietus ja varustus
Kanuumatk
Kanuumatk on suurepärane võimalus avastada Eesti loodust veeperspektiivist. See hõlmab liikumist mööda jõgesid, järvi või rannikut, kasutades selleks kanuud või süsta. Kanuumatk pakub võimalust nautida looduse rahu ja vaikust ning näha kohti, kuhu jalgsi ligi ei pääse.
Eestis on palju jõgesid ja järvi, mis sobivad hästi kanuumatkaks. Mõned populaarsemad sihtkohad on näiteks:
– Soomaa rahvuspark, kus asuvad Halliste ja Raudna jõed
– Võhandu jõgi Võrumaal
– Emajõgi ja Peipsi järv
– Põhja-Eesti rannik
Kanuumatk nõuab teatud oskusi ja varustust, sealhulgas:
– Kanuu või süst koos aerudega
– Päästevest ja veekindel kott vajalike asjade jaoks
– Telk ja magamiskott ööbimiseks looduses
– Esmaabikomplekt juhuks kui midagi peaks juhtuma
Parimad matkasihtkohad Eestis
Looduskaitsealad
Eesti on rikas kauni ja puutumatu looduse poolest. Seetõttu leidub siin arvukalt looduskaitsealasid, mis on suurepärased sihtkohad matkamiseks. Neis piirkondades kehtivad sageli erilised reeglid, mille eesmärk on kaitsta tundlikku ökosüsteemi ning hoida tasakaalus looduse ja külastajate vahelisi suhteid.
Mõned populaarsemad looduskaitsealad Eestis on:
– Lahemaa rahvuspark – suurim rahvuspark Eestis, mis pakub mitmekesiseid maastikke, sealhulgas metsad, sood, rannik ja mõisad.
– Soomaa rahvuspark – tuntud oma “viie aastaaja” poolest, kus kevaditi muutub maastik ulatuslikuks üleujutuste alaks.
– Matsalu rahvuspark – tähtis linnuala, kus pesitseb üle 270 linnuliigi.
– Vilsandi rahvuspark – hõlmab 160 laidet, saart ja rahu Lääne-Eesti saarestikus.
Looduskaitsealadel matkates tuleb jälgida, et ei häiritaks loomi ega kahjustataks tundlikku taimestikku. Matkamine peaks toimuma mööda selleks ette nähtud matkaradu ning jääma tähistatud piirkondadesse. See aitab kaitsta loodust ning tagab, et need imelised paigad säiliksid ka tulevastele põlvedele.
Populaarsed matkarajad
Lisaks looduskaitsealadele leidub Eestis arvukalt matkaradu, mis pakuvad huvitavaid ja mitmekesiseid elamusi. Mõned neist on kerged ja lühikesed, samas kui teised nõuavad rohkem aega ja pingutust. Valides matkarada tuleks lähtuda oma füüsilisest vormist ja ettevalmistusest.
Matkarada | Pikkus | Asukoht | Kirjeldus |
---|---|---|---|
Oandu-Ikla matkarada | 375 km | Läänemaalt Pärnumaani | Eesti pikim matkarada, läbib mitmekesiseid maastikke ranniku ja soode vahel |
Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee | 820 km | Pärnumaalt Valgamaani | Põnev matkatee läbi Lõuna-Eesti looduse, mööda järvi, jõgesid ja ürgorgusid |
Keila-Joa rada | 3,5 km | Harjumaa | Kerge ja lühike päevamatk läbi Keila joa ümbruse |
Viru raba õpperada | 5 km | Lahemaa rahvuspark | Laudteega kaetud rada läbi Eesti ühe suurima raba |
Tellingumäe puhkeplats | 1,5 km | Võrumaa | Väike matkarada Haanja kõrgustiku põnevate vaadetega |
Need on vaid mõned näited huvitavatest matkaradadest, mida matkajad võiksid proovida. Eestis leidub aga arvukalt teisigi põnevaid radu. Matkaradade kohta saab infot erinevatest allikatest, sealhulgas matkaklubidelt, internetist ja turismibüroodest.
Matkavarustus ja ettevalmistus
Oluline matkavarustus
Õige matkavarustuse valik on matkaja jaoks äärmiselt oluline. Vajalikud asjad sõltuvad palju matka tüübist, pikkusest ja toimumise ajast. On aga teatud esemed, mida on soovitav kaasas kanda igal matkal:
- Mugavad, toetavad ja veekindlad matkasaapad
- Ilmastikule vastav riietus, sealhulgas soe jakk, vihmariided ja peakate
- Seljakott vajalike asjade kandmiseks
- Joogipudel piisava veega
- Toiduvarud, eriti pikemate matkade puhul
- Esmaabikomplekt juhuks kui midagi peaks juhtuma
- Matkaja taskunuga mitmesuguste tööde tegemiseks
- Kaart ja kompass või GPS orienteerumiseks
Pikematel matkadel, mis kestavad rohkem kui ühe päeva, on vaja kaasa võtta ka ööbimisvarustus. See hõlmab telki, magamiskotti, magamisalust ja priimust toiduvalmistamiseks. Kvaliteetne varustus aitab tagada matka turvalisust ja mugavust.
Kuidas valmistuda matkaks?
Enne matkale minekut on tähtis ennast hästi ette valmistada. See tagab meeldiva ja probleemideta matkakogemuse. Matkaks valmistumine hõlmab:
– Matkaplaani koostamist – marsruudi valik, ajakava, peatuspunktid jne.
– Ilmateate jälgimist ja sellele vastavalt riietumist
– Vajaliku varustuse komplekteerimist ja selle korrasoleku kontrollimist
– Füüsilist treeningut vastavalt matka raskusele
– Matkaseltskonna valikut ja kokkuleppeid
– Lähedastele matkast teavitamist
Hea ettevalmistus aitab vältida suuremaid probleeme matka ajal. Siiski pole kunagi võimalik kõike ette näha ja seetõttu tuleb alati valmis olla ootamatusteks. Tähtis on säilitada rahu, mõelda loogiliselt ja tegutseda vastavalt olukorrale.
Matkamine ja ohutus
Matkamise riskid ja ohud
Kuigi matkamine on üldjuhul turvaline tegevus, esineb siiski teatud riske ja ohte, millega matkajad peaksid arvestama. Teadlikkus võimalikest ohtudest aitab neid vältida või neile adekvaatselt reageerida.
Sagedased ohud matkal on:
– Äraeksimine planeeritud marsruudilt
– Ilmastikuga seotud ohud nagu äike, tugev tuul, kuumus või külm
– Füüsilised vigastused nagu nihestused, luumurrud, haavad
– Kokkupuude mürgiste taimede või putukatega
– Dehüdratsioon organismi vedelikupuuduse tõttu
– Allergilised reaktsioonid taimedele, putukatele või toidule
– Metsloomade rünnakud
Õnneks on enamik neist ohtudest välditavad läbi korraliku planeerimise, teadlikkuse ja ettevaatlikkuse. Siiski on tähtis olla valmis ootamatusteks ja osata vajadusel abi kutsuda.
Ohutusnõuanded matkajatele
Järgides lihtsaid ohutusnõudeid on võimalik muuta matkamine võimalikult turvaliseks ja nauditavaks tegevuseks.
– Teavita alati kedagi oma matkaplaanist – marsruudist, kestvusest ja eeldatavast naasmisajast.
– Võta kaasa ainult vajalik varustus ja veendu, et see on heas töökorras.
– Liigu ettenähtud matkaradadel ja ära mine tähistamata radadele.
– Jälgi ilmastikuolusid ja kohane vastavalt – varu piisavalt riideid, vett ja toitu.
– Väldi matkamist üksi, aga kui siiski, teavita kindlasti kedagi oma plaanidest.
– Ära liigu liiga kiiresti ega pinguta üle oma võimete.
– Võta kaasa esmaabikomplekt ja oska seda kasutada.
– Austa loodust – ära jäta endast maha prügi ega muud jälge.
Peamine on usaldada oma sisetunnet ja mõistust ning mitte võtta tarbetuid riske. Kui tunnete, et olukord käib üle jõu või muutub ohtlikuks, pöörduge tagasi või kutsuge abi. Matkamine on mõeldud nautimiseks ja lõõgastumiseks, mitte enese proovilepanemiseks.
Matkamine ja keskkonnakaitse
Kuidas matkata loodust säästvalt?
Looduses matkamine pakub võimalust nautida kaunist ümbrust, kuid samas tuleb meeles pidada, et iga külastaja avaldab loodusele mõju. Selleks, et seda mõju minimeerida ja tagada looduskaitsealade säilimine, on tähtis järgida teatud põhimõtteid:
– Kanna hoolt prügi eest – võta kõik oma prügi endaga kaasa ja käitle seda nõuetekohaselt.
– Püsi ettenähtud matkaradadel ja telkimisaladel, et mitte kahjustada tundlikku ökosüsteemi.
– Ära korja taimi, seeni ega muid loodusressursse ilma loata.
– Austad metsloomade elukeskkonda – ära lähe liiga lähedale ega toida neid.
– Kasuta tulekollet ainult selleks ettenähtud kohtades ja jälgi, et tuli oleks täielikult kustunud.
– Minimaalne telkimine – püüa luua võimalikult väike mõju ümbritsevale keskkonnale.
Matkajad on looduse külalised ja sellisena on meie kohus austada ja kaitsta seda ilu, mida saame nautida. Jättes looduse puutumatuks, tagame, et ka järgnevad põlvkonnad saaksid seda kogeda samal viisil nagu meie.
Matkamine ja metsatulekahjud
Üks suurimaid ohte Eesti loodusele on metsatulekahjud, mis võivad väga kiiresti levida ja hävitada suuri metsaalasid. Kuigi osa tulekahjusid on põhjustatud loodusnähtustest nagu näiteks välk, on paljud neist siiski inimtekkelised.
Matkajatel on oluline roll metsatulekahjude ennetamisel ja vältimisel. Selleks saab järgida mõningaid lihtsaid nõuandeid:
– Ära tee lõket, kui on kehtestatud tuletegemise keeld või on suur tuleoht.
– Kasuta tuld ainult selleks ettenähtud kohtades nagu lõkkeplatsid ja tuleasemed.
– Hoia lõkkekoht piisavalt kaugel puudest, põõsastest ja kuivanud taimestikust.
– Jälgi, et sädemed ei lendaks tuulega laiali ega süütaks ümbrust.
– Ära jäta lõket hetkekski järelvalveta ja kustuta see enne lahkumist põhjalikult.
– Ära viska loodusesse põlevaid sigarette ega tikke.
Kui märkad looduses kontrollimatut tuld, kutsu kohe abi helistades hädaabinumbril 112. Püüa tulekollet kirjeldada võimalikult täpselt, et päästjad saaksid kiiresti reageerida. Ära ise sekkuda, välja arvatud juhul, kui tuli on väga väike ja oled kindel, et saad selle ohutult kustutada.
Meie kõigi ühine pingutus on vajalik, et kaitsta Eesti imelist loodust ja tagada selle säilimine ka tulevastele põlvedele. Läbi teadliku ja vastutustundliku matkamise saame anda oma positiivse panuse keskkonna heaks. Nautigem looduse ilu, kuid tehkem seda lugupidavalt ja säästvalt.
#ED#