Mis on karpaalkanali sündroom?
Karpaalkanali sündroom on levinud tervisehäda, mida iseloomustab valu, tuimus, nõrkus ja liigutamise häired peopesas ning sõrmedes. See tekib, kui randmekanali ahenemine põhjustab survet mediaalsele ehk keskpidisele närvile. Karpaalkanali sündroomi riskiteguriteks on trauma, korduvad liigutused, rasedus, kilpnäärme alatalitlus, reumatoidartriit ja diabeet.
Karpaalkanali sündroomi sümptomid
Karpaalkanali sündroomi põhisümptomid on valu ja tuimus peopesas ning sõrmedes, eriti pöidla, nimetis- ja keskmise sõrme piirkonnas. Valu võib olla põletav või torkiv ning kiirguda käsivarde. Sageli süvenevad sümptomid öösiti. Lisaks võib esineda nõrkust ning raskusi peenmotoorika ja esemete haaramisega.
Karpaalkanali sündroomi põhjused
Karpaalkanali sündroomi peamiseks põhjuseks on mediaalnärvi pitsumine randmekanalis. Riskitegurite hulka kuuluvad diabeet, reumatoidartriit, kilpnäärme alatalitlus, rasedus, ülekaal ning korduvad randme ja käe liigutused, näiteks füüsilisel tööl või arvutiga töötamisel. Ka randme trauma või põletik võib sümptomeid esile kutsuda.
Karpaalkanali sündroomi ravi
Karpaalkanali sündroomi ravi eesmärk on leevendada sümptomeid ja ennetada püsivat närvikahjustust. Ravi võib hõlmata nii mittekirurgilisi meetodeid kui ka operatsiooni. Taastusravi ja harjutused on olulised nii konservatiivse ravi kui ka operatsioonijärgse taastumise puhul.
Mittekirurgilised ravimeetodid
Karpaalkanali sündroomi varajases staadiumis on sageli tõhusad mittekirurgilised ravimeetodid:
- Randme ortoosid või lahasedöösel ja tegevuste ajal
- Külmakompressid põletiku vähendamiseks
- Põletikuvastased ravimid valu ja turse leevendamiseks
- Hormoonsüstid randmekanalisse
- Tegevuste muutmine ja ergonoomilised abivahendid
Kirurgiline ravi
Kui mittekirurgiline ravi ei anna tulemusi või on tegemist raske karpaalkanali sündroomiga, on vajalik operatiivne ravi. Levinuim meetod on avatud karpaalkanali vabastamise operatsioon, kus lõigatakse läbi randmeristiside, et vabastada surve mediaalnärvilt. Operatsioon tehakse kohaliku tuimastusega ning patsiendid saavad enamasti samal päeval koju. Alternatiiv on miniinvasiivne endoskoopiline operatsioon.
Operatsioonijärgne hooldus ja taastusravi
Pärast operatsiooni on oluline kätt säästa, hoida haava puhtana ning kasutada vajaduse korral valuvaigisteid. Taastusravi algab tavaliselt 1-2 nädalat pärast operatsiooni ning hõlmab harjutusi sõrmede ja randme liikuvuse taastamiseks ning käe tugevdamiseks. Esialgu tuleks vältida raskuste tõstmist ning hoiduda korduvatest liigutustest. Töövõimetus kestab enamasti 2-4 nädalat sõltuvalt töö iseloomust.
Tõhusad harjutused karpaalkanali sündroomi leevendamiseks
Harjutused on karpaalkanali sündroomi ravis ja ennetamises kesksel kohal. Regulaarne võimlemine aitab leevendada valu, parandada liikuvust ning tugevdada randme ja sõrmede lihaseid. Enne harjutuste alustamist konsulteeri arstiga.
Randme venitusharjutused
Randme venitusharjutused aitavad leevendada survet mediaalnärvile ning vähendavad jäikust:
- Siruta käsi ette, peopesa ülespoole. Haara teise käega sõrmedest ja veni randme ettevaatlikult 15-30 sekundit. Korda teise käega.
- Toeta küünarvars lauale, käsi rusikasse. Liiguta rusikas randmest aeglaselt üles-alla 10 korda.
- Siruta käsi ette, peopesa allapoole. Suru õrnalt teise käega randmele ning veni 15-30 sekundit. Korda teise käega.
Sõrmede liigutusharjutused
Sõrmede liigutusharjutused parandavad sõrmede liikuvust ning aitavad vähendada tuimust:
| Harjutus | Kirjeldus |
|---|---|
| Sõrmede sirutus-painutus | Siruta sõrmed aeglaselt lõpuni välja, seejärel painuta rusikasse. Korda 10 korda. |
| Sõrmede tõstmine | Toeta käsi lauale, peopesa allapoole. Tõsta iga sõrm eraldi lauast lahti. Hoia 1-2 sekundit ja lase alla. Korda 10 korda. |
| Pöidla ringid | Tee sirutatud pöidlaga aeglasi ringe. Korda 10 ringi mõlemas suunas. |
Käe ja randme tugevdamine
Kätt ja rannet tugevdavad harjutused vähendavad koormust mediaalnärvile:
- Pigista pehmet palli või stressipalli 10-15 sekundit. Korda 10-15 korda mõlema käega.
- Suru käsi rusikasse, siruta sõrmed aeglaselt välja vastu kummilindi või käteräti takistust. Hoia 5 sekundit. Korda 10 korda.
- Keera rätikut samal ajal vastassuunaliselt mõlema käega, nagu väänaksid vett välja. Korda 10-15 korda.
Karpaalkanali sündroomi ennetamine
Karpaalkanali sündroomi ennetamine on sama oluline kui ravi. Riskifaktorite minimeerimine ning lihaste ja liigeste tervislik seisund aitavad vältida probleemi teket või süvenemist. Ennetus on eriti oluline inimestel, kes teevad tööd paljude korduvate randme liigutustega.
Töökoha ergonoomika
Arvutiga töötades jälgi, et randmed oleksid sirged ning küünarliigesed toetatud. Kasuta ergonoomilisi hiiri, klaviatuure ja randmetuge. Reguleeri tooli ja laua kõrgus sobivaks ning hoia kuvar silmade kõrgusel. Sarnased põhimõtted kehtivad ka muude töövahendite kasutamisel.
Regulaarsed pausid ja harjutused
Tee töö ajal regulaarselt puhkepause ning lõdvestusharjutusi kätele ja randmetele. Venitusharjutused aitavad ennetada pingeid ja valusid. Võimaluse korral vaheta töövõtteid ning tööülesandeid. Kui tunned valu või ebamugavust, vähenda koormust käele ning pea nõu arstiga.
