Lugema õppimine on üks olulisemaid oskusi, mida lapsed oma haridustee alguses omandavad. See avab ukse teadmiste maailma ning on aluseks edasisele akadeemilisele edule. Selles artiklis käsitleme erinevaid lugema õppimise harjutusi ja meetodeid, mis toetavad laste lugemisoskuse arengut. Vaatleme eeloskusi, tähtede õppimist, häälimist, mänge ja kiirlugemise harjutusi. Lisaks arutleme spetsialistide abi ja ressursside rolli üle lugemisoskuse toetamisel.
Lugema õppimise tähtsus ja eeloskused
Millal lapsed tavaliselt lugema õpivad?
Lapsed õpivad tavaliselt lugema ja kirjutama 5–7-aastaselt. See on aeg, mil nende kognitiivsed võimed ja keelelised oskused on jõudnud tasemele, kus nad suudavad hakata omandama lugemisoskust. Enne seda on aga oluline arendada teatud eeloskusi, mis loovad aluse edukaks lugema õppimiseks.
Iga laps areneb omas tempos ning mõned võivad olla valmis lugema õppima juba varem, teised aga vajavad rohkem aega. Oluline on pakkuda lastele toetavat ja stimuleerivat keskkonda, kus nad saavad oma oskusi arendada läbi mänguliste tegevuste.
Eeloskused lugemiseks ja kirjutamiseks
Enne lugema hakkamist on lastel vaja omandada teatud eeloskused, mis hõlmavad tähti, häälimist ja häälikanalüüsi. Need oskused aitavad lastel mõista seoseid häälikute ja tähtede vahel ning kuidas need moodustavad sõnu.
Üks oluline eeloskus on fonoloogiline teadlikkus ehk arusaamine, et sõnad koosnevad häälikutest. Seda saab arendada läbi mänguliste tegevuste nagu sõnade riimimine, silpide plaksutamine ja esimese või viimase hääliku leidmine sõnades. Samuti on oluline arendada laste sõnavara ja suulist eneseväljendusoskust läbi ühislugemise, vestluste ja lugude jutustamise.
Kirjutamisoskuse eeloskused hõlmavad peenmotoorikat ja käe-silma koostööd. Neid saab arendada läbi erinevate tegevuste nagu joonistamine, värvimine, voltimine ja rebimine. Samuti on kasulikud eelharjutused nagu joonte tõmbamine ja kujundite jäljendamine, mis valmistavad kätt ette tähtede kirjutamiseks.
Tähtede õppimine ja häälimine
Tähtede õppimise meetodid
Tähtede õppimine on lugema õppimise üks esimesi etappe. Selleks on mitmeid meetodeid, mida saab kohandada vastavalt lapse eelistustele ja õpistiilile. Üks levinud meetod on tähekujude meisterdamine erinevatest materjalidest nagu papp, voolimismass või lõngaga kaetud papptaldrikud.
Teised loovad meetodid hõlmavad tähtede joonistamist liivale või jahule, tähekujuliste küpsiste valmistamist või tähtedest pusle kokkupanemist. Oluline on teha õppimine lapse jaoks põnevaks ja mänguliseks, et hoida nende motivatsiooni. Tähtede õppimist saab siduda ka liikumisega, lastes lastel moodustada tähtede kujusid oma kehadega või hüpata tähti mööda põrandale asetatud “tähematti”.
Häälimise ja häälikanalüüsi tähtsus
Häälimine tähendab sõna hääldamist häälikhaaval, mis aitab lastel mõista seost häälikute ja tähtede vahel. Häälimine on oluline nii lugemise kui ka kirjutamise jaoks, sest see õpetab lastele sõnade häälikulist koostist ja õigekirja.
Häälikanalüüs hõlmab häälikute eristamist ja nende järjekorra kindlakstegemist sõnades. See nõuab hääliku ja sümboli vahelise seose mõistmist ning oskust häälikuid ühendada, et moodustada sõnu. Häälikanalüüsi oskust saab arendada läbi mängude, kus lapsed peavad sõnu häälikuteks lahutama või vastupidi, häälikutest sõnu moodustama.
Häälikute materialiseerimine on teine kasulik meetod häälikanalüüsi õpetamiseks. See tähendab igale häälikule mingi eseme, nuku või pildi seostamist, et aidata lastel häälikuid paremini tajuda ja eristada. Näiteks võib häälikule “A” vastata auto pilt, häälikule “M” maasikas jne. Nii on häälikutel lapse jaoks konkreetne tähendus ja kuju.
Lugemisoskuse arendamine läbi mängude ja harjutuste
Mängud ja tegevused lugemisoskuse toetamiseks
Mängud ja loovad tegevused on suurepärane viis toetada laste lugemisoskuse arengut lõbusal ja kaasahaaraval moel. Need aitavad lastel seostada lugemist positiivsete emotsioonidega ning suurendavad nende motivatsiooni harjutada.
Üks lihtne mäng on sõna ja pildi ühendamine – laps peab valima sõnale vastava pildi või vastupidi. See aitab lastel seostada kirjapilti tähendusega. Teised mängud hõlmavad riimuvate sõnade leidmist, sõnade moodustamist etteantud tähtedest, lünkade täitmist lausetes või jutukeste koostamist piltide järgi.
Väiksematele lastele sobivad hästi ka sensoorsed tegevused nagu “sõrmedega lugemine”, kus laps jälgib sõrmedega sõnu lugedes või tähtedest kujundite moodustamine näiteks liivale või jahule. Vanematele lastele pakuvad põnevust sõnamängud nagu ristsõnad, tähemängud või anagrammid.
A. Hanseni ja M. Jahu harjutuste kogumik
Anu Hanseni ja Merike Jahu koostatud harjutuste kogumik “Lugema õppimise harjutusi” pakub süstemaatilisi lugemisülesandeid algajatele lugejatele. See sisaldab harjutusi erinevate osaoskuste arendamiseks nagu hääliku ja sümboli kokkuviimine, häälimisülesanded, lihtsate tekstide lugemine ja kirjutamisharjutused.
Kogumikus on mitmekesiseid harjutusi erinevatele õppijatüüpidele – näiteks kuulamis- ja kõnelemisharjutused, käelised tegevused nagu voltimine ja rebimine ning liikumist sisaldavad mängud. Harjutused on esitatud kasvava raskusastmega ning neid saab kasutada nii individuaalselt kui ka gruppides.
Kiirlugemise harjutused ja nende eelised
Kiirlugemise kursused ja nende sisu
Kiirlugemise oskus on oluline mitte ainult lugemismahu, vaid ka teksti mõistmise seisukohast. Kiirlugemise kursused õpetavad strateegiaid, mis aitavad suurendada lugemiskiirust, säilitades samas teksti mõistmise. Tüüpiline 52-tunnine kursus sisaldab erinevaid harjutusi ja tehnikaid.
Kiirlugemise kursused algavad enamasti baasvõimete, nagu keskendumisvõime ja mälu tugevdamisega. Seejärel keskendutakse silmade liikumise treenimisele, et suurendada nägemisvälja ja vähendada silmade fikseeringuid. Õpitakse ka fraasidena lugemist ning kontekstivihjete kasutamist teksti mõistmiseks. Kursustel käsitletakse ka kriitilist lugemist ning erinevaid lugemistehnikaid sõltuvalt tekstitüübist.
Silmaliikumise ja sõnarühmade lugemise harjutused
Kiirlugemise harjutused keskenduvad peamiselt silmade liikumise treenimisele ja sõnarühmade lugemisele. Harjutused nagu aknaga lugemine või püramiidlugemine aitavad vähendada silmade fikseeringuid ja haarata tekstist korraga rohkem sõnu. Nii suudavad silmad liikuda tekstis kiiremini ja sujuvamalt.
Sõnarühmade lugemine tähendab väiksemate mõtteliste ühikute haaramist korraga, selle asemel et lugeda sõnu ükshaaval. See vähendab silmade liikumist tekstis ning võimaldab kiiremini mõista lause tähendust. Sõnarühmade lugemist saab harjutada spetsiaalsete tekstidega, kus sõnad on jaotatud gruppidesse või tulpadesse.
Silmaliikumise harjutused sisaldavad ka fookuspunkti laiendamist, mis tähendab kõrvalnägemisega info haaramist, ilma silmi liigutamata. Nii saab lugeja korraga haarata rohkem infot ka ümbritsevatest ridadest. Selline tehnika nõuab aga palju harjutamist ja keskendumist.
Korduv lugemine ja positiivsed emotsioonid
Korduva lugemise mõju mõistmisele
Korduv lugemine on tehnika, mis hõlmab sama teksti mitmekordset lugemist eesmärgiga parandada soravust, kiirust ja mõistmist. Uuringud on näidanud, et korduv lugemine aitab lastel omandada sõnavara, arendada dekodeerimisoskust ja suurendada enesekindlust lugejana.
Korduv lugemine aitab lastel seostada sõnu kontekstiga ning mõista lausete ja fraaside tähendust. Samuti areneb lugemise automatiseeritus, mistõttu lapsed suudavad keskenduda rohkem teksti sisule, mitte niivõrd tehnilisele lugemisprotsessile. Erinevad uuringud on leidnud, et korduv lugemine aitab ka nõrgematel lugejatel jõuda eakohase tasemeni.
Positiivsete emotsioonide roll lugemisoskuse arendamisel
Positiivsed emotsioonid mängivad olulist rolli laste lugemisoskuse arendamisel. Kui lapsed seostava lugema õppimist rõõmu, põnevuse ja eduelamusega, on nad motiveeritumad harjutama ja oma oskusi arendama. Positiivne hoiak lugemise suhtes loob aluse elukestvaks õppeks ja raamatute nautimiseks.
Laste jaoks on oluline kogeda lugemist kui meeldivat ja kasulikku tegevust. Vanemad ja õpetajad saavad seda soodustada ühislugemise, põnevate lugude valimise ning laste huvide ja eelistustega arvestamise kaudu. Samuti on oluline tunnustada laste pingutusi ja edusamme, et suurendada nende enesekindlust ja motivatsiooni.
Positiivsed emotsioonid aitavad ka paremini omandada ja meelde jätta uut infot. Kui lapsed loevad tekste, mis neile huvi pakuvad ja rõõmu valmistavad, on nad rohkem kaasatud ja tähelepanelikumad. See omakorda soodustab sõnavara omandamist, kujutlusvõimet ja loovat mõtlemist.
Spetsialistide abi ja ressursid
Millal pöörduda spetsialisti poole?
Kuigi enamik lapsi omandab lugemisoskuse sujuvalt läbi toetava koduse ja koolipoolse tegevuse, võib mõni laps siiski kogeda raskusi. Kui lapsel on püsivad probleemid tähtede tundmise, häälimise või lugemisega, vaatamata korrapärasele harjutamisele, võib olla vajalik pöörduda spetsialisti poole.
Logopeed või eripedagoog saab hinnata lapse spetsiifilisi raskusi ning pakkuda sihipärast sekkumist ja teraapiat. Varajane sekkumine on oluline, et ennetada mahajäämust ja vältida negatiivset mõju lapse enesehinnangule ja õpimotivatsioonile. Spetsialistid saavad ka nõustada vanemaid, kuidas last koduses keskkonnas toetada ja juhendada.
Konekoda ja teised tugiorganisatsioonid
Konekoda on üks organisatsioonidest, mis pakub tuge ja ressursse laste kõne arengu ja lugemisoskuse toetamiseks. Konekoja spetsialistid nõustavad lapsevanemaid ja õpetajaid, kuidas märgata kõne- ja lugemisraskusi ning milliseid meetodeid kasutada lapse arengu toetamiseks.
Lisaks Konekojale on ka teisi organisatsioone ja ressursse, mis pakuvad abi ja infot laste lugemisoskuse arendamiseks. Need hõlmavad näiteks Eesti Logopeedide Ühingu, Eesti Lugemisühingu ning erinevaid haridusasutusi ja raamatukogusid. Need organisatsioonid pakuvad koolitusi, materjale ja nõustamist nii spetsialistidele kui ka lapsevanematele.
Tänapäeval on saadaval ka palju veebipõhiseid ressursse, sealhulgas e-raamatud, interaktiivsed mängud ja õppevideod. Need võivad olla kasulikuks täienduseks traditsioonilisele õppele ning pakkuda lastele huvitavaid ja kaasahaaravaid võimalusi oma lugemisoskuse arendamiseks.
Kokkuvõtteks on lugemisoskuse arendamine lapse edasise akadeemilise ja isikliku arengu seisukohalt kriitilise tähtsusega. Läbi mitmekesiste harjutuste, mängude, korduva lugemise ja positiivsete kogemuste saavad lapsed omandada selle olulise oskuse ning avastada raamatute põneva maailma. Samas on oluline meeles pidada, et iga laps areneb omas tempos ning raskuste korral on saadaval professionaalne tugi ja ressursid. Läbi ühiste pingutuste saame toetada iga lapse potentsiaali ning kasvatada rõõmsaid ja enesekindlaid lugejaid.
#/ST#
