Mis on tervisesport?
Tervisesport on lihtne ja lõbus viis oma tervise ja füüsilise vormi parandamiseks. Tervisespordi alla kuuluvad mitmesugused lihtsad treeningud, mis sobivad igaühele olenemata east või füüsilisest vormist. Oluline on leida endale meelepärased tegevused, mis pakuvad rõõmu ja aitavad liikuda.
Tervisespordi eelised
Tervisespordiga tegelemisel on arvukalt eeliseid. Regulaarne treening aitab hoida kehakaalu kontrolli all, parandab südame-veresoonkonna tervist, tugevdab lihaseid ja luid ning tõstab üldist heaolu. Tervisesport on oluline osa tervislikust eluviisist, mis hõlmab ka tasakaalustatud toitumist ja piisavat puhkust.
Lisaks füüsilisele tervisele mõjub tervisesport positiivselt ka vaimsele heaolule. Treening aitab maandada stressi, parandab meeleolu ja tõstab enesekindlust. Koos teistega treenides saab luua uusi sotsiaalseid suhteid ja leida motivatsiooni liikumiseks.
Kellele sobib tervisesport?
Tervisesport sobib kõigile hoolimata vanusest või füüsilisest vormist. Treeninguid saab kohandada vastavalt oma võimetele ja eesmärkidele. Oluline on alustada tasapisi ja suurendada koormust järk-järgult, et vältida vigastusi.
Tervisesport sobib nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Lastele on oluline luua positiivne kogemus liikumisest juba varakult, et neil tekiks harjumus olla aktiivne terve elu. Täiskasvanud saavad tervisespordist abi tervise parandamisel ning vormis püsimisel. Eakate jaoks on liikumine oluline iseseisvuse säilitamiseks ning elukvaliteedi parandamiseks.
Tervisespordi võimalused Eestis
TÜASK ja Tervisesport Tallinnas
Tallinnas tegutseb TÜASKi spordibaas, mis pakub mitmekesiseid tervisespordi võimalusi. TÜASK ehk Tallinna Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on avatud kõigile huvilistele olenemata ülikooliga seotusest. Spordibaasis on kolmel korrusel jõusaal, tõstesaal ja kergejõustikuhall iseseisvaks treeninguks.
TÜASK pakub ka erinevaid rühmatreeninguid, mis sobivad igas vanuses ja tasemel inimestele. Valikus on nii madala, keskmise kui ka kõrge intensiivsusega treeningud, näiteks jooga, pilates, bodypump jpm. Personaaltreenerid aitavad koostada individuaalse treeningkava ja annavad nõu toitumise osas.
Tartu Ülikooli tervisespordi võimalused
Ka Tartu Ülikool panustab tudengite ja linnakodanike tervisesse läbi mitmekülgsete sportimisvõimaluste. Ülikooli Spordiklubi korraldab erinevaid kursuseid, treeninguid ja võistlusi, kuhu on oodatud kõik huvilised. Tudengitele kehtib ISIC kaardi alusel soodsam hind.
Tartu Ülikooli spordihoones on kaasaegne sisejõusaal, võimlemissaalid rühmatreeninguteks, võistlussaal pallimängudeks ning sisekergejõustikuhall. Suvel saab kasutada ka staadioni jooksurajal ja välitingimustes treenimiseks. Lisaks ülikooli rajatistele on linnas veel mitmeid spordiklubisid ja -keskuseid tervisespordi harrastamiseks.
Treeningud ja tegevused tervisespordis
Personaaltreeningud
Personaaltreening on hea viis alustada tervisespordiga või viia oma treening uuele tasemele. Kogenud treener aitab seada eesmärgid ning koostab individuaalse treeningkava vastavalt sinu soovidele ja füüsilisele vormile. Samuti saad personaaltreenerilt nõuandeid toitumise osas, et toetada treeningutega saavutatud tulemusi.
Personaaltreener juhendab sind õige tehnika osas ning jälgib, et sa ei teeks harjutusi valesti ega koormaks end üle. Tema ülesanne on hoida sind motiveerituna ning aidata püsida rajal oma eesmärkide saavutamisel. Iga treeningseanss on kohandatud sinu vajadustele ja võimekusele.
Rühmatreeningud
Rühmatreeningud on lõbus ja sotsiaalne viis tervisespordiga tegelemiseks. Treenides koos teistega, suureneb motivatsioon ning tekib positiivne grupidünaamika. Treeningrühmad jagunevad tavaliselt intensiivsuse ja stiili alusel:
- Madala intensiivsusega treeningud – jooga, pilates, stretching jm rahulikumad treeningud, mis sobivad taastumiseks ja lõdvestumiseks
- Keskmise intensiivsusega treeningud – aeroobika, tantsuline treening, kerged jõutreeningud lihasmassi säilitamiseks ja arendamiseks
- Kõrge intensiivsusega treeningud – HIIT, crossfit, spinning jm kõrge pulsiga treeningud vastupidavuse arendamiseks
Enamik rühmatreeninguid kestavad 45-60 minutit ning algavad soojenduse ja lõpevad venitustega. Treener näitab ette liigutused ning juhendab õige tehnika osas. Muusika aitab hoida tempot ja tekitab hea tuju.
Harrastusspordialad
Lisaks traditsioonilistele treeningutele saab tervisesporti harrastada ka läbi mitmete spordialade. Paljud spordiklubid pakuvad võimalust proovida erinevaid alasid kas huviringides või treenides iseseisvalt. Mõned populaarsed tervisespordi harrastusalad on näiteks:
- Lauatennis – hea koordinatsiooni ja reaktsioonikiiruse arendamiseks
- Kergejõustik – erinevad jooksudistantsid, hüpped, heited vastupidavuse treenimiseks
- Sulgpall – tehniline ja kiire mäng osavuse ning kiiruse arendamiseks
- Poks – suurepärane löögi- ja liikumistehnika ning koordinatsiooni parandamiseks
Oluline on valida spordiala, mis pakub rõõmu ja tundub põnev. Treenides kindlat ala regulaarselt, võib see kasvada tõsiseks hobiks või viia ka võistlusspordini.
Tervisespordi rajatised ja teenused
Jõusaal ja tõstesaal
Jõusaal on üks levinumaid tervisespordi rajatisi, kus saab tegeleda lihasjõu ja vastupidavuse arendamisega. Tänapäevased jõusaalid on varustatud mitmekülgsete trenažööridega erinevate lihasgruppide treenimiseks.
Jõusaalis treenimine aitab kasvatada lihasmassi, tugevdada luid ja hoida kehakaalu kontrolli all. Treenides regulaarselt jõusaalis, paraneb rüht, liigeste stabiilsus ning üldine kehaline võimekus. Jõutreening sobib hästi ka vanemas eas inimestele lihasmassi säilitamiseks.
Spetsiaalselt tõstmiseks mõeldud alal ehk tõstesaalis saavad treenida nii algajad kui ka edasijõudnud. Kangi ja tõstepommidega harjutuste sooritamine nõuab õiget tehnikat ja järelevalvet, eriti algajatel. Paljud klubid pakuvad ka personaaltreeneri teenust, kes juhendab jõusaali masinate ja vabade raskuste kasutamist.
Kergejõustikuhall
Kergejõustikuhallis saab tegeleda mitmete kergejõustikualadega nagu jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, kuulitõuge jm. Enamasti on kergejõustikuhallis 200m jooksuring koos sirge jooksurajaga sprindiks. Kaugus- ja kolmikhüppe hoovõtualad ning liivakastid maandumiseks. Kõrgushüppeks on spetsiaalsed matid ja hüppepostid.
Kergejõustikuhall sobib hästi iseseisvaks treenimiseks ja jooksmiseks aastaringselt, sõltumata välistingimustest. Soovi korral saab kasutada ka kogenud treenerite abi tehnika lihvimiseks või võistlusteks valmistumiseks. Paljud kergejõustikuhalliga spordiklubid pakuvad ka rühmatreeninguid algajatele.
Kuidas alustada tervisespordiga?
Tasuta proovipääse
Paljud spordiklubid pakuvad võimalust käia tasuta proovitrennis, et tutvuda klubi ja treeningutega enne pikema perioodi pääsme ostmist. See on hea viis näha, kas antud klubi sobib sinu vajadustele ja ootustele. Proovitrennis saad:
- Tutvuda treeneritega ja nende juhendamisstiiliga
- Proovida erinevaid treeningseadmeid ja -vahendeid
- Hinnata klubi asukohta, lahtiolekuaegu jm praktilist infot
- Küsida lisainfot treeningute, hindade jm osas
Proovitreeningul osalemine ei kohusta sind kohe pääset ostma, vaid annab võimaluse võrrelda erinevaid klubisid. Tasuta proovipääsme saab üldjuhul vaid ühe korra kasutada. Enne proovitrenni broneerimist tutvu tingimustega klubi kodulehel või küsi infot administraatorilt.
Treeningkava koostamine
Tervisespordiga alustades on oluline seada endale eesmärgid ja koostada treeningkava nende saavutamiseks. Konkreetsed sihid aitavad hoida motivatsiooni ja jälgida oma progressi. Näiteks võib alustada eesmärgist käia 2-3 korda nädalas trennis ning tõsta koormust järk-järgult.
Treeningkava peaks olema realistlik ja jõukohane, arvestades su ajaressurssi ja füüsilist võimekust. Liiga intensiivne treening võib viia ületreenituse ja vigastusteni. Alusta tasapisi ja lisa koormust vastavalt enesetundele.
Treeningkava koostamiseks on soovitav kasutada personaaltreeneri või spordiarsti abi. Spetsialist hindab su tervislikku seisundit, füüsilist vormi ja eesmärke ning aitab valida sobivad treeningud. Regulaarsed kohtumised treeneriga hoiavad motivatsiooni ning võimaldavad jooksvalt kohandada plaani vastavalt progressile.
